Minu Omaan

Uh, nii mõnus on käes hoida järjekordset osa "Minu..." sarjast! Konkreetse osaga on lugu nii, et alustasin lugemist Viru keskuse RR-us (paarkümmend lehekülge), edasi juba sain raamatu raamatukogust kätte. Miks ma ei ostnud? Asi polegi mitte niivõrd rahas kui selles, et mu üsna väiksesse korterisse ei mahu lihtsalr enam uusi raamaturiiuleid juurde ja nii pean ma väga mõtlema, midaosta ja mida mitte. Aga nüüd Omaani!
Olles ise juba üle 40-nene olen ma positiivselt häälestatud, kui noored inimesed kaugele ajutiseks tööle lähevad. Meeli oli väga julge ja mis peamine, tegutsemistahet täis. Mulle tundub, et super Merekassiga käisin ma ka üsna enne kurikulsat lõppu sõitmas. Äkki nägin isegi Meelit!?
Mulle väga meeldib kuidas autor väga asjalikult ja lugupidavalt tutvustab lugejale väga kauget ja eksootilist maad, näitab üles lugupidavat suhtumist teistsuguse usu ja kultuuriga inimestesse. Kui mõned ehmatavad lood välja jätta tundub see maa üsna rahuarmastav ja sõbralik kuhu julgeks minna küll. Väga arendav oli lugeda  töökultuurist. Ma parem ei kommentaari, eks kõik loevad ise, kel tahtmist. Söögiga oli nii, et nii mõnigikord tundsin vett suus kui kirjeldati järjekordseid hõrku roogi. Nämma!!
Nautisin delikaatsust, millega autor kirjeldab suhteid Andrew`ga. Küllap seal oli rohkem kui lastakse välja paista. Ja see ongi lummav!
Soovin Meelile palju armastust ja palju edu!

Puhkus!!!

Ja jõudsingi lõpuks ta ära oodata - puhkusekese!!!
Algus muidugi Kaire aias (ei, köögis) koos hea pudeli veiniga ja rohkemgi veel. ja siis rahulik nädalavahetus.
Ja siis üle viie aasta jälle Rootsi (üldse kuuendat korda).
Laev ja kajut olid ok, kajutikaaslased ka. Vaatasin Vilgatsiga kabareed, vestlesin klassiõega, kes laeva peal töötab.
ma ei saa aru, mida nad sealt laeva poodidest kokku ostavad, ei ole ju need hinnad nii palu odavamad??? Või olen mina lihtsalt väga loll ja ei saa asjadest õigesti aru!?
Öösel oma koikus magades ärkasin selle peale, et kõrvalkajutisse jõudsid pidust magama kutid kes avastasid, et väga tark on keset ööd karjuda ja nari teiselt korruselt alla hüpata. Lõpuks ikka saabus vaikus. Aga magama ei jäänud ma enam väga kaua aega.
Kajutis olid kõigil telefonid iseenesest välja lülitunud, mul libises telefon veel koiku ja seina vahele...
Hommikusöök möödus mõnusalt ja rahulikult, sõin omletti brokoli ja seentega, kodujuustu, porgandi pirukat, melonit, mahla, juustu jne
Olin kõige esimene, kes laeva pealt maha sai, aga muidugi olid mu võõrustajad valesse terminali läinud ja ma pidin neid natuke ootama. Sõitsime bussiga kesklinna ja siis veel metrooga, käisime turult läbi ja siis koju. Edasisest kirjutan edaspidi.

Vabad päevad

Tore on teatada, et nüüd ootab mind ees 6 puhkepäeva!  Homme kavatsen mõnusalt Tartus jalutada ja õhtul teatris käia. Vaatan "Meeste kodu". Ootused on igatahes suured. Ja pärast kavatsen mitte koju sõita, vaid sõprade - tuttavate juures aega veeta. Üks kodus olev hingeke jäi küll nukraks, aga ta peab aru saama, et ma ei saa kogu aeg tema juures olla.
Täna ei saanud töölt koju sõita lapsevanema autoga, vaid läksin suure tee peale. Õnneks üks auto peatuski ja ma sain ära linna.
Praegu on suur väsimus peal, olin koos lastega kaua õues päikese käes ja seisin kaua jalgel.
Varsti ära voodisse pikutama ja lugema ja siis lugema!

Lõpupidu

Oh jah...järjekordsed lapsukesed ongi kooli saadetud... Eile, proovi ajal hakkasin kõvasti nutma... Täna, päris peo ajal õnneks - kahjuks mitte...
Hommikul 8.10 sõidutas Mati mind lasteaeda. Jõudsime Iiriga samal ajal, Merike juba oli kohal. Sättisime saalis veel asju ja suhtlesime ülemustega.
Juuksur tuli ja tegi meid kõiki kauniteks. Ma jäin oma soenguga väga rahule. Piibelehed pandi ka juustesse... armas...
Lapsed esinesid tublisti. Ainult ma istsun väga vale koha peal ja lapsed kogu aeg vaatasid minu peale, et ma ette ütleks. See rikkus kõik ära... ai ai ai.

Paberid ja paberid

On kätte jõudnud see kiire aeg, et tuleb 22-le lapsele kirjutada arenguiseloomustused. Nende sõnastus on väegade peenike värk, peab väga mõtlema , et mida ja kuidas kirjutada. Meie näeme suure vaeva ära ja mis sii8s saab nende iseloomustustega edasi? Õpetaja ja ema vast viskavad korraks pilgu peale ja kogu lugu.
 tegelikult peaks laps saama kooli minna puhta lehena - las õpetajaise avastab teda tasapisi enda jaoks. Aga ei, paneme juba hästi varakult sildid külge ja kujundame inimese arvamust, kes pole last ise varem üldse näinud. Õpetaja võtab üle meie muljed lapsest, tekivad eelarvamused. Kolme kuuga, mis on jäänud koolini, võivad lapsed vägagi muutuda. ja pealegi käituvad lapsed koolis kindlasti ka teisiti kui lasteaias.
ja mida kõike see 7 a. inimene juba teadma ja oskama peab!
Aga see, milline on olnud meie 2 viimase kuu graafik, ma ei taha sellele mõeldagi! Kogu aeg on mingi tants ja trall, kogu aeg peame kuhugi mienema ja midagi tegema. Lapsed ei saa absoluutselt lapsed olla, nad on tõelise pinge all, see on kohutav! Aga tänane lõpupeo proov läks hästi, lapsed võtsid ennast kätte!!!

Uni silmas

Jõudsin laulud ära kuulata ja hindamise ära vaadata. Ikka väga kummalised valikud, mis teha! Ei raatsi seda saadet nagu vaatamata ka jätta,vaja ikka kuulata, paremad melodiad meelde jätta.
Minu jaoks on tähtis see, et võidulaul peab mul peas kummitama jääma. See aserite laul küll absoluutselt meelde ei jäänud. Kui nüüd mitu korda kuulata, küll siis meelde ka jääb.
Aga Getter oli tubli, tegi oma töö ju täitsa OK ära. Ei viitsigi siin pikalt kirjutada. Mõnel on küll hästi pikad kirja pandud. ma kas ei viitsi või ei oska lihtsalt oma mõtteid nii pikalt kirja panna.
Öösel hilja magama, aga hommikul ikka vara üles, sellepärast siis ka uni silmas. Vast päeva peale vajub silm korraks veel kinni ja põõnan natuke.

Kevad

Ootan juba, millal sirelid õitsema hakkavad. See on tõeliselt jumalik aeg! Eilse suure äikesega on kaselehed juba üsna suured, see fantastiline imepisikeste ja hele-heleroheliste lehtede aeg hakkab mööda saama... Peagi on küps suvi ja liigume tasapisi uue sügise poole. Aga seniks - nautigem võrratut kevadet ja eesolevat suve. Ta peab tulema võrratu!!!